cottage trip

Sel nädalavahetusel lähen trippima. See on ülikooli poolt korraldatud trip välistudengitele. Piltide järgi tundub vinge koht. Ainus mure on mu hüppeliiges, mis ikka veel ei ole paranenud ja selleks, et sinna majakesse jõuda, peame me 7 km käima. Niiet saab põnev olema. Pluss kerge köha paneb ka muretsema. Ja sauna ei lubanud ka arst jalaga minna. Seega jääaugus ujumine jääb samuti ära, millest on kahju. Eks ma siis tinutan kogu see aeg:)

Leidsin netist veel pilte selle koha kohta: http://www.uta.fi/~arseniy.svynarenko/kintul2.htm

the hours, always the hours

Ma ei tea, mitu korda olen ma juba näinud filmi 'The hours', aga kunagi ei saa küllalt. Eile käisin esimest (!) korda oma siinoleku ajal raamatukogus ja laenutasin lõpuks ka "Tunnid" raamatu kujul. Inglise keeles. Ja nüüd loen. Ja ei saa küllalt, hea on.

Eile juhtus selline imetabane lugu, et Tiit, kellega suvel Setus välitöödel käisin, helistas mulle hommikul, et on hetkel Jyväskyläs ja tahab õhtuks mulle külla tulla. Mõeldud tehtud. Kolasime mööda baare ja kirusime ühiseid tuttavaid ja Tartu ülikooli süsteemi. Mõnus oli. Peaaegu oleks ma ka täna temaga koos tagasi Jyväskyllä sõitnud, aga enne tuli aru pähe. Niivõrd-kuivõrd.

Nädalavahetus käib aga varjuna kannul ja ei lase mõtteid peast. Ei aita ka sõnumid: "It seems possible (it does not seem impossible) that she's slipped across an invisible line, the line that has always separated her from what she would prefer to feel, who she prefer to be.". (ühesõnaga 'the hours')

pühapäeva rõõmud

jopel läks lukk katki, nüüd käin suvejopega. homme lähen ale jahile. ja üldse, see nädalavahetus möödus jõledalt kiiresti. sai kahel peol käidud, saha's ja mixei's ja siis käisin veel kinos ja vaatasin nicole kidmani uut filmi 'the golden compass'. meeldis, kinos on hea vaadata, palju eriefekte.

ja tagatipuks, why do i fall for the wrong people all the time?? vihaseks ja nukraks teeb..

Inside Iran

Selle asemel, et reedeseks soome keele eksamiks õppida, tegelen ma hoopis muude asjadega. As always:) Vaatasin 2007. aasta BBC dokfilmi nimega 'Rageh Inside Iran'. Briti ajakirjanik nimega Rageh Omaar on teinud filmi, mis üritab näidata maailmale, kuidas tavalised iraanlased elavad. Ja see on üks ütlemata huvitav film. Kas te teatsite näiteks, et Teheranis tehakse rohkem iluoperatsioone kui LA's? Või et Iraanis ei ole ühtegi baari või ööklubi? Või et seal ei tohi naine juhtida mootorsõidukit (kuigi filmist oli näha, et nad seda ikkagi teevad)? Samuti on suureks probleemiks Iraanis narkootikumide kasutamine ja tsensuur ajakirjanduses on ikka võimas. Kui sa tahad suhteliselt tõeset lugu avaldada, pead olema ikka väga kaval, et erinevatest reeglitest mööda hiilida.

Igastahes soovitan soojalt seda filmi näha. Link on siin > http://www.bbc.co.uk/religion/programmes/misc/ragehinsideiran.shtml

Ohoo, leidsin selle filmi ka netist: http://video.google.com/videoplay?docid=554201962695917482

Muidu olen siis tagasi Tamperes ja esimene koolinädal on edukalt selja taga. Suht kiire on siin olnud. Eelmine nädalavahetus suutsin ära lõpetada Women's Studies Seminari essee, mille tähtaeg oli tegelikult juba 17. detsember. Aga kodusoldud aeg kulus kuidagi suures osas pidutsemisele. Teadagi:) Aga siin olles olen suutnud end veidi rohkem akadeemilisele lainele viia. Soome keele loengutes õpetatu muutub üha raskemaks ja olen end tabanud mõttelt, et kuidas kurat see äkki nii keeruliseks läks. Siiski proovin ikka vapralt sammu pidada ja mitte alla anda, nagu mulle teinekord kombeks. Järgmine nädal algab ka sissejuhatus feminismi või midagi sellist. Äkki on kasulik mingit pidi. Samuti läheb mul edasi loeng 'sissejuhatus etnoloogiasse', kus hetkel lahkame Balkani kriise. Damn, vot see on keeruline, kõik sõdivad kõigiga ja ürita siis sellesse selgust saada. Võimatu.

Pidutseda olen ka juba jõudnud ja mõningaid uusi inimesi kohanud. Kuigi, olgem ausad, ega eriti ei viitsi enam uusi tutvusi sõlmida. Hea, et mõned vanad sõbrad jäid eelmisest semestrist siia, suhtlen rohkem nendega.

Samuti jõudsin siinolles läbi lugeda Kivirähu 'Mees, kes teadis ussisõnu'. Super, lihtsalt super. Mulle väga meeldis ja pani veits mõtlema kultuuri ja sealhulgas keele hääbumisele. Kuid siiski, peab ikka fantaasia olema, et tulla selliste karakterite peale. Vaieldamatu lemmik oli Meeme, mees kes lõpuks sai maaga üheks, ehk siis sammaldus ja mädanes maapinnaks, või jalutu mürgihammastega vanaisa, kes inikontidest tehtud tiibadega lendama hakkas:)

Aga nüüd võtan end siis kokku ja suundun soome-keele-maailma.

esmaspäeval koju..

kuidagi kurb on siin, kõik lahkuvad ja ainult vähesed naasevad jaanuaris. head teed, sõbrad, kohtume kunagi ehk veel.

jällekord sarjast 'minuga juhtub alati'

katri oli tamperes. kaisa kukkus trepist alla ja väänas hüppeliigese välja. kaisa käis täna haiglas ja kasutab nüüd liikumiseks karke.

kaisa tahab nüüd maailma eest peitu pugeda.

NIIII ILUS, KAS TÕESTI TAMPERE ON NIIIII ILUS:)

Nädalavahetus oli pöörane. Külas käisid Kadri ja Kätu. Ammu pole selliseid pirne pillutud ja niimoodi südamest naerdud.
Märksõnad:
- Slovakkia pidu Mikontalos (ühikapidu, kus ma usun, et oli üle 200 inimese)
- külmunud T-särgi võistlus (minu särk varastati ära)
- Ranna tantsib üksi laval (njah:))
- Hesburger + Prisma-Prisma (lauldes palun)
- võileivatasku või siis võileib taskus:)
- Vana Tallinna kooreliks apelsinimahlaga (rämedalt läheb tükki, aga päris pandav)
- nii kui Kätu voodit või madratsit näeb, viskab pidžaamad selga
- las me lähme jala koju:S
- augus magamine. Kadri: kas mina lõhkusin voodi ära:)
- kes kukkus 5 korda juba haige põlve peale?
- kohalik baar Passion, väiksed Koffid ja Karjalad ja siis öökluppi Ruma jalga
keerutama
- kokkav Kätu
- mobiili uputamine veeklaasi. Sellele järgnev sõim: (südamest) No v***u-t**a-*******
(olge mureta, mobiil ärkas uuesti elule. Nokia ikkagi:))
- linnatuur
- imetabane haav käelabal

Rohkem ei tule kilde meelde, äkki osatäitjad täiendavad..:)

Meenutus:


Baidevei, uus lemmiklugu mul. Jenni Vartiainen 'Ihmisten edessä':

- pikkujoulu -

Ka meie armas Lapinkaaris on tunda jõuluhõngu.

Ühikas. Uks kööki. Mis võiks olla selle müstilise valguse allikaks?


Vastus on lihtne:

-kuusepuu


Keegi lihtsalt varastas kuuse koos lampidega kusagilt baarist:)



Ja nüüd on see meie köögis. Algselt oli kuusk esimese korruse köögis, sealt varastati ta meie kööki. Eks ta rändab varsti jälle edasi.

Veel filme

Soome huumor on veider:) Olen vaadanud vahepeal kaks soome filmi ja pean ütlema, et need olid väga head. Soomlastel on väga, ma ei teagi, kuidas täpselt kirjeldada, põhjamaine huumor. Veidike teistsugune kui eestlastel, aga mitte üldse halvem..

Esimene film, mida vaatasin, kandis pealkirja "Kukkia ja sidontaa" (Flowers and Binding). Ehk siis "Small town butchers and florists grow tired of local sausage factory owner. They want to teach him a lesson but things get out of hand." Märsõnadeks vorstivabrik, kohalik playboy, ohtralt lonkerot, mõrv ja kõike seda amatöörgrupi esituses, mis tähendab, et film on suhteleliselt üles ehitatud improvisatsioonile. Tükk aega pole niimoodi naernud:)

Teine film oli "Helmiä ja sikoja" (inglise keeles Pearls and Pigs). Kes on näinud filmi "Little Miss Sunshine" ja kellele too film meeldis, siis soovitan soojalt. Selle filmi märksõnadeks on neli venda, üks väike tüdruk, karaoke, kohalik maffia. Ühesõnaga, täielikult kreisi seltskond ja palju absurdseid olukordi.

Tuleval nädalal on plaanis vaadata veel kaht Soome filmi, kuna siin on kinodes mingisugune festival, kus kohalikke filme näidatakse ingliskeelsete subtiitritega. Eks näis, mis need endast kujutavad.

Muidu olen terve selle nädalavahetuse veetnud "Heroes"it vaadates. Kahe päevaga terve esimene hooaeg:) Kreisi fann. Njah, tegelt peaks hoopis muid asju tegema, aga ei saa ju pooleli jätta vaatamist, kui terve hooaeg on olemas ja põnev ka veel. Nüüd pean ootama, millal järgmised osad kohale jõuavad.

Veel niipalju, et Eestisse tulen arvatavasti 19. dets, kuupäevas võib veel muutusi tulla, aga umbes selles kandis. Siis saab kodus mõnda aega puhata, nautida jõuluroogi ja näha kõiki sõpru, kes maailma eri paigust koju tulevad. Tore:)

Järgmine nädalavahetus tulevad Kadri ja Kätu siia, ei jõua ära oodata. Juba on teada, et siin ühikas on reedel vene pidu, niiet pange vaim valmis:)

Kuulmiseni..

Be With Me

Vaatasin Singapuri filmi:

"Be With Me" the latest film by Eric Khoo (Mee Pok Man, 12 Storeys) is a tapestry of stories woven around the themes of love, hope and destiny. The characters lead separate lives but are bound by one common desire - to be with their loved one. The protagonists in the movie are fictitious bar one - Theresa Chan, a courageous deaf and blind woman whose life story inspired "Be With Me".

The cinematic equivalent of a hymn, Be With Me is a film about human beings and their search for love. In his latest film, Eric Khoo manages to explore the themes of urban loneliness and the sentimental "spleen" without sinking into a cynical abyss. Neither does he resort to cruel psychological stereotypes. In fact, the film is a veritable song of hope; it reclaims the real meaning of the word "humanism".

Like a seductive melody, the musical quality of Be With Me has an immediate hold on our senses. The filmmaker has composed a symphony of complex emotions, with very frugal use of dialogue. The artful orchestration of fiction and reality, invented and real characters imbues Be With Me with a rare quality; it's almost like a cinematographic essay.

Inspired by the memories, biography and everyday life of a remarkable woman Theresa Chan, Eric Khoo has not just made a movie. Be With Me is also a testimony to and meditation on love, hope and destiny.

It's remarkable that a movie with such resonance should come from Singapore, a country traditionally quiet on the cinematic front. The film's universality comes from not just from the inspiring character of Theresa Chan but from its haunting beauty. Be With Me eschews superfluous effects to concentrate on essential concerns - how to film memories, how to film sensations and how to film feelings?

Finally, we love this film because Be With Me confirms that the best minimalist films can capture immense perspectives, which are those of the heart and soul.
(http://www.zhaowei.com/bewithme.html)
> sealt näeb treilerit ka.

Soovitan soojalt. Pole enne sellist filmi näinud, väga teistsugune ja huvitav. Vaikne ja mõtlemapanev.