ma nägin küll, kuidas sa veel bussi uksel vaatasid kolm viimast korda mulle sügavalt silma. ma sain aru. sõnu polnudki ju vaja. nüüd uitab üksik pisar mu põsel. aga uued maad vajavad vallutamist, uued seiklused kogemist. ahmi ka minu eest ports raputavaid emotsioone. loodan, et puistad mind nendega kunagi üle.
alati sinu..
seniks: this is the end, my only friend, the end
Monday, January 19, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
kuule, kus on yks roomus postitus paevas, ah??!!
:) küll needki tulevad. päris iga päev ei jõua ka rõõmus olla ju:D
Post a Comment