Mom & Dad, I think you should know, I do fieldwork, everywhere I go

Kuigi see neiu võib tunduda veidi kriipi, siis laul iseenesest on andekas. Nõustun temaga:)

4 kuud, 3 nädalat, 2 päeva

Sattusin eile ETV pealt vaatama filmi "4 kuud, 3 nädalat, 2 päeva".
Rumeenia, aasta 1987. Nõukogude režiim. Abort on ebaseaduslik, rikkumist ootab vanglakaristus.

Film kõnetab. Kui kaugele läheksid sina aitamaks oma sõpra hädas?
Kõhedalt jäid kummitama pikad kaadrid ses filmis, sellised kandvad pausid. Sõnu polnudki vaja, muusikast rääkimata. Minu meelest polnud terve filmi vältel üldse muusikat. Väga rusuv film, aga eks paljud totalitaarset režiimi näitavad teosed on sellised. Hoiad kahe käega peast kinni ja mõtled: kuidas oli see võimalik?!
Samas üritavad inimesed siiski oma inimlikkust säilitada, olla empaatiavõimelised. Aga kunagi tuleb ikka piir ette ja murdutakse.
Soovitan vaadata. Aga teadmiseks: ei ole kerge film.

4 Luni, 3 Saptamani si 2 Zile, Rumeenia 2007
Režissöör: Cristian Mungiu

Petrone Prindi blogikampaania

Võtan ka siis osa Petrone Prindi blogikampaaniast. Osalemiseks ei tule teha rohkem, kui postitada oma blogis järgmised viis linki:


1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler:
http://www.youtube.com/watch?v=qjwzT_w9uO4&feature=player_embedded

2) Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”: http://www.youtube.com/watch?v=zlIexCTg5k0

3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”: http://www.youtube.com/watch?v=soHob7ZHMZ0

4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost: http://www.youtube.com/watch?v=CLRqnaoOgnA&feature=player_embedded

5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: www.petroneprint.ee


Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa –http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa –http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo –http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

helsingi on täna haige!

30.10-1.11 käisime jj'ga helsingis e-l'l külas.
märksõnadeks: kuuba, rõdu, vinokino, kõrrepõld, siilid udus, dtm, kebabid! + muhv/pihv/ahv/mahv/kohv jne jne.
väike ülevaade:

külakosti kaugelt virost:


kuuba!


rist ja ööklubi?!


nikolai II


kaunid daamid:


absolut delight:


25!


tore vaheldus oli, kuigi natuke kurnav, aga kinnitan veelkord, et ei saanud seagrippi, lihtsalt külmetus seekord:P

seitse maailma

teen siin ka siis veidi reklaami:
6. nov 2009 algusega 21:00 klubis Maailm
Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnotiseeriva reisiromaani "Seitse maailma" esitlus(+pidu). Vaadake raamatu treilerit ja plakatit!




plakat SIIN

väike puust linn

Kui on tunne, et igasugused tööd ja emotsioonid hakkavad üle ääre keema, tuleb aeg maha võtta, haarata ratas, pista kotti fotokas ja unustamatuse ning väsimuseni vändata ja pilte klõpsida. Seekord siis mööda kevadist Tartut.

9. mai ja juurviljaorkester

Punane nelk näpus, seisin ma laupäeval, Euroopa päeval, Tartu raekoja platsis ja lasin end juursetest helidest kaasa haarata. Esinemas oli Viini Vegetable Orchestra. Kõlab ulmeliselt, kas pole:) Aga teate, biit oli üllatavalt hea. Muidugi oli väga oluline roll selles bändis helitehnikul, sest ilma võimuta poleks neist juurikatest küll taolist kõla välja võlunud, aga see selleks. Elamus oli sellegipoolest mõnus.

nach Uudu*

Polegi veel jõudnud pajatada oma lühikesest visiidist aprilli lõpus Berliini. Teen seda nüüd.
Esimene šokk heas mõttes saabus, kui lennujaamast väljusime: igal pool oli nii roheline. Tulles sellisest talv-kevadisest Tartust oli kohe tunda, kuidas mõnus rohelisuse-hõng ninasõõrmeid paitas ja silmadesse magamatusest hoolimata säde tekkis. Aga mis tegin siis seal?

erster Tag
Pärast väikest uinakut suundusime Kulturforumis Gemäldegalerie, kus süvenesime pikemalt ajutisse näitusesse Madalmaade kunstist, teemaks "The Master of Flémalle and Rogier van der Weyden".
Muidu üritasime vaadata ka teisi näitusi antud muuseumis, aga kuna jalad hakkasid all juba pallideks muutuma ja edasiveeremine tundus juba liigse piinana, lahkusime.



Õhtul kappasime Kreutzbergi lokaalidesse, kõigepealt roosasse, kus sai kohe esimene Cuba Libre endale ja teistele kaela tõmmatud ja pärast õnnestunumaid tarbimisliigutusi edasi kohalikku Krooksu-tüüpi pubisse kaaberdatud ja sealt latiinode sekka tantsitud. Olgu öeldud, et vana hea tunne tuli tagasi, kui astud baari ja sind võtab vastu pahvak sigaretitossu. Berliinis on veel lubatud baarides sees suitsetada.

zweiter Tag
Olgem ausad, hommikud olid meil nende päevade jooksul teatavatel põhjustel suhteliselt hilised. Aga muidu elasime oma mõnusa lohekambaga Kreutzbergis Ninatänaval, ulmeliselt kõrgete lagedega korteris, kuhu mahtus mitmeid turtsakaid pohmakolle, roomavaid ja/või röökivaid lapsi, noori emasid, karvaseid isasid ja palju muudki.
Teisel päeval, nagu põhjalikele turistidele kohane, tahtsime jällegi muuseumeid väisata. Esimeseks sihiks sai Jüdisches Museum ehk siis juudimuuseum. Kõigepealt köitis meid näitus surmavast meditsiinist, kus oli kirjeldatud erinevaid katseid, mida juutide peal läbi viidi. Näitus oli pigem kirjeldav kui andekspaluv. Samas kui rääkisin hiljem mõne inimesega sellest näitusest, siis nad tõid välja hea pointi, et ega neid katseid ei tehtud ju puhtalt piinamise eesmärgil. Et kindlasti on kusagil ka nende eksperimentide tulemused. Neid oleks vägagi huvitav lugeda.
Muidu oli muuseum arhitektuuriliselt über-ultra-moodne, aga tohutult suur. Niiet juutide ajaloost sai ka tüdimusega läbi vaid joostud. Lõpuks oli juhe tõesti nii sassis, et istusime Anuga lastenurgas ja värvisime vildikatega klounide riideid. Kuigi olime plaaninud veel ka näiteks etnomuuseumisse jõuda, siis sinna me puht füüsiliselt siiski ei jõudnud.


Õhtupoolikul võtsime istet aga ühes hipipargis, kus mõnuga odavaid veine lürpisime ja tuleviku-oleviku-mineviku teemadel mõtisklesime. Öösel, pikema otsimise tagajärel, külastasime ka üht näituse avamist, millest erksamad mälestused on vaid need, et Anu leidis sõbra ja teised üritasid primitiivses saksa keeles noormeestega juttu teha: "Es ist nicht gut hier, wir möchen tanzen, disco farben blinken jne":D Sealt põrutasime jälle öhe. Kreutzberg kustus oma juba koduseks saanud urgastega.

dritter Tag
Berliini kuulus loomaaed. Tohutu ala, palju elajaid - kiimased elevandid, pisikesed kaelkirjakud, lääbakil kassilised, higistavad pingviinid, end mitte paljastav Knut, minu hingesugulane öös tšilliv tuhnik, stressis panda ja selle kõige keskel massid pildistavaid inimesi. Ei, tegelikult oli tore, terve päeva veetsime seal. Pluss ilm oli nii ilus, et oleks patt olnud kusagil sees kössitada.
Hiljem said vaadatud ka teised kohustuslikud turismiobjektid ses kuulsas linnas nagu Brandenburgi väravad ning 2005.aastal avatud holokausti memoriaal, samuti lürbitud veini Unter der Linden'il.
Päev oli pikk ja väsitav, seega kosutasime end veidi ööbimiskohas ja siis seadsime sammud Euroopa kõige püssimasse ööklubisse Berghain'i. Aga jee, beibi, jee, pärast pooletunnist sabas seismist selgus, et sisse me sinna ei saagi. Lihtsalt öeldi, et üks meist sisse ei saa ja jutul lõpp. Uksehoidja ei andnud ühtegi seletust, ühesilbiline EI ja jutul lõpp. Meie protsesteerimisele jäi ta kurdiks. Polnud midagi parata, tuju küll langes veidi, aga kiiresti üritasime selle tagasi tippu viia. Kuna tegemist oli meie viimase õhtuga Berliinis, pidi kähku varuplaani käiku laskma: mis siis muud, kui tagasi baare vallutama. Mis aga edasi sai, sellest ajalugu vaikib. What happens in Berlin, stays in Berlin;)

vierter und letzten Tag
Teised olla käinud ilmaratta peal, ma olla maganud. Õhtul lendasime tagasi. Oli hõre olla. Lennukis tahtis hing kinni jääda ja pilt kaduda.
Siiski jõudsime öösel õnnelikult tuulisesse Tartusse.

*sõnapaar 'Nach Uudu' tuleneb minu kõrvavärdlusest. Metroos sõites kuulsin pidevalt, et sõidame suunal 'nach Uudu', tegelikult oli see muidugi 'nach Rudow'. Aga ühesõnaga nüüdsest on 'nach Uudu' asendamas sõimusõna 'nahhui'. Mine võta kinni.

kaine mai

"Kas see sinine kana siin pliita peal on loomulikku surma surnd või hautamispotti ära uppund?" - "Oli muuga, kuidas oli, kuid kuningliku tedreprae siniseks kanaks nimetamine ajas mul hinge tõesti täis."

"Mõnda aega istusin seina ääres padjal ja kujutasin ette, et ümarad föönid on lõvid, kelle suhu naisterahvad oma rullitatud pead pistsid - aga see mäng tüütas varsti, sest ükski daamidest oma peast ilma ei jäänud."

"Taipasin kohe: ei mingit sportlaseks, pesunaiseks või õpetajaks hakkamist - ainuke tõeliselt huvitav elukutse on konduktori oma! Mis võiks olla veel ilusam ja põnevam, kui istuda tuubil täis bussis läikiva toru taga, rinnal säravate lukkudega rahakott ja mitu rida piletirulle ning kutsuda teisi inimesi seltsimeesteks!"
(Leelo Tungal "Seltsimees laps")

Hea on vahepeal end välja lülitada kõigest ja kõigist ja kapselduda.
Ja mis oli selle lastele mõeldud teleteatri või multifilmi või raamatu pealkiri, kus keegi joonistas kas elevandi või mingi muu looma tapeedi peale ja siis see elukas ärkas ellu ja astus seina pealt maha? Kas see oli Londiste?

mida teha, kui on keha?

Kevad hiilib ligi. Väljas on rohkem päikest kui varem. Vahepeal on isegi soe. Täna veetsin Toomel poolteist tundi ühe vanahärraga piibujuttu ajades, kõneldes väest ja jõust, maast ja ilmast, sidemest loodusega.

Eelmisel neljapäeval veetsin päeva šampanja ja assortiiga Supilinna rohelise uksega maja trepil - tõeline mõnu. Päike paitas põski. Šampus voolas ojadena. Hea oli. Vajalik oli. Iga päev juba laulavad linnud akna all või kohal või kusagil lähedal. Hakkab looma. Esimesed basiiliku-varred pistavad mu savipotis üksteise võidu nupud mulla alt välja. Kõik algab taas.
Selline kurbilusvalus on olla.