Eilne päev/õhtu/öö oli väga kurb. Kõik nutsid. Mina ka. Praegu on kuidagi tühi olla. Nimelt Katri sõitis eile öösel koju. Ja nüüd ei näe teda mõnda aega. Loodetavasti Soomes kohtume, aga see pole enam see. Veider, ma ei tunne teda üldse kaua, aga see eest on jälle tunne, nagu teaks teda kogu elu. Ta on ikka üks paras tegelane, kes teavad, ei vaidle vastu. Ja me oleme koos nii palju asju teinud ja rääkinud. Ma ei suuda praegu rohkem kirjutada, aga lihtsalt on tunne, et üks osa mu südamamest jääb alati temaga.