pikad linad ja pingviinide paraad

Nagu kombeks juba vanadele eestlastele, saime meiegi eile käe lumiseks, sabakondi valusaks ja pea sumisema. Pikad liud on lastud, vastlakuklid/hernesupp söödud, viin joodud ja vabariigi uus aasta pingviinide paraadi jälgides väärikalt vastu võetud.

me loome ise oma reaalsuse

Art: Ma mäletan, et ta tõstis teil seal kabinetis mitu korda aastas mööblit ümber.
V (naerab): Voilà! See on see hiina...
Art (Jaanikale ja Piretile): See mööbli ümbertõstmise usk. Mis selle asja nimi on? See on Eestis ka.
Piret: Feng shui.
Art: Feng shui!
V: Feng shui, jah!
Art (Jaanikale ja Piretile): Nad on muuseumis kahekesi kabinetis ja siis see naisterahvas käskis mitu korda aastas mööblit ümber tõsta.
Jaanika: Normaalne!
(Kõik naeravad.)
Leete, Art “Jahimehe koer ja feng shui” - Vikerkaar 2007, nr 4-5, lk 114-115.


Pärast filmi “Saladus” vaatamist imetabases kohas nimega “Spirituaalne lektoorium” olime preili Heroiiniga suhteliselt läbi loksutatud. Seda enam, et filmile järgnes vabas vormis arutelu, mis minu arvates sarnanes liiga mõnele äärmusliku new age'i usugrupi koosviibimisele. Alguses oli isegi natuke naljakas, aga siis muutus see minu jaoks juba liiga spooky'ks.

Loivasime seepeale poest läbi ja soetanud pudeli punast veini, jätkasime mõtisklusi Kastani tänavas. Iseenesest pole selles nö saladuse idees midagi uut: me loome oma mõtetega ise oma reaalsuse. Kui mõtleme positiivseid mõtteid, tõmbame neid ka endale ligi ja seega muutub meie elu pidevalt positiivsemaks. Samas tekitas minus kohe protesti väide, et seda külgetõmbeseaduse ideed on väidetavalt tõestatud kohe teaduslikult ja on ju teada füüsikast, et sarnane tõmbub sarnasega. Mille peale tegin ma suured silmad ja mõtlesin, et olen omal ajal millestki järelikult väga valesti aru saanud. Minu teadsin ikkagi, et sarnased osakesed tõukuvad ja erinevad tõmbuvad. Kuigi mõte võis ju nendel ideeautoritel hea olla, siis see vorm, millesse see valatud oli, jättis nii mitmelgi tasandil soovida.

Saanud aga lauluõlist veidi energiat juurde, püüdsime end feng shui maailmasse sisse elada. Nimelt oli vaja meisterdada kingitus meie Suurele Juhile ja Õpetajale. Miks just feng shui? Hehe, selleks peab tema loengutes käima ja tema sellealaseid tögamisi kuulama;)

Aga killukesi tollest korrast siis:

Kõigepealt maharahustamiseks väike tants:


Ja meisterdamine võis alata:


Salmi kirjutamine:


Kaart. Laulis väga iniseva meloodiaga happy birthday'd:


Õhupallid said täidetud heeliumiga:)


Töö küünalde säras:


Ja lõpetuseks suure õnne ja finantsedu sümbol 'mündiga kolmajalgne konn' ja veel posu sedeleid erinevate feng shui põhitõdedega:


suht jabur õhtu oli, aga vähemalt kingituse ettevalmistamisel sai meil palju nalja:D

slummi lummus

Kümne Oscari nominent. Neli Kuldset Gloobust juba taskus. Kriitikud vaimustuvad. Rahvas muutub mõtlikuks.
India, slumm, ülerahvastatus, vaesus, nälg, mustus, võimetus-suutmatus olukorda parandada. Aga siiski, lootus jääb. Lootus välja rabeleda. Armastus. Õnn peab olema kõigile lubatud, ka slummikoerale. “Slumdog millionaire” on film, mida vaataks kohe mitu korda. Slumm kui räpasuse, korratuse kõige ehtsam näide muutub filmis kauniks, see lummab. Võib-olla võib siin taga näha teatavat etnoloogi ametialast kretinismi, aga põnev on jälgida, kuidas on kehtestatud agulisuhted, kuidas kogu selles korratuse hunnikus töötab kõik tegelikult kindlate kirjutamata reeglite järgi. Võitlus ellujäämise pärast algab juba väga väikesest peale, olelusvõitluses kehtivad karmid seadused ja allahindlust ei tehta kellelegi. Karmist slummist väljapääsemiseks võetakse ette väga radikaalseid tegusid. Õõvastav, samas südantlõhestav, räpast vaatamisnaudingut pakkuv linateos. Kui lisada juurde veel värvide külluse, muusika kaasahaaravuse, operaatori hea kaadritabamisoskuse ja tasemel näitlejameisterlikkuse, siis peab nentima, et üks kuratlikult hea film ikka.

voogav mõnu

kuigi sellest on juba päevi möödas, on tunne ikka endiselt meeltes. rütm imes endasse ja vajutas elu erinevatele nuppudele; tunded/mõtted hägustusid ja mitmekordistusid, selleks, et jälle selgineda ja võpatusega silmata juba ununenud inimesi enda ümber.

väike fotoreportaaž 5. veebruari hukuööst: