slummi lummus

Kümne Oscari nominent. Neli Kuldset Gloobust juba taskus. Kriitikud vaimustuvad. Rahvas muutub mõtlikuks.
India, slumm, ülerahvastatus, vaesus, nälg, mustus, võimetus-suutmatus olukorda parandada. Aga siiski, lootus jääb. Lootus välja rabeleda. Armastus. Õnn peab olema kõigile lubatud, ka slummikoerale. “Slumdog millionaire” on film, mida vaataks kohe mitu korda. Slumm kui räpasuse, korratuse kõige ehtsam näide muutub filmis kauniks, see lummab. Võib-olla võib siin taga näha teatavat etnoloogi ametialast kretinismi, aga põnev on jälgida, kuidas on kehtestatud agulisuhted, kuidas kogu selles korratuse hunnikus töötab kõik tegelikult kindlate kirjutamata reeglite järgi. Võitlus ellujäämise pärast algab juba väga väikesest peale, olelusvõitluses kehtivad karmid seadused ja allahindlust ei tehta kellelegi. Karmist slummist väljapääsemiseks võetakse ette väga radikaalseid tegusid. Õõvastav, samas südantlõhestav, räpast vaatamisnaudingut pakkuv linateos. Kui lisada juurde veel värvide külluse, muusika kaasahaaravuse, operaatori hea kaadritabamisoskuse ja tasemel näitlejameisterlikkuse, siis peab nentima, et üks kuratlikult hea film ikka.