Kui eelmises postis ütlesin, et Soome mind kohe üldse ei armasta, siis ei oska ma midagi kohe kosta selle kohta, kuidas Eesti minusse suhtub. Kodumaa pinnale jõudsin juba teisipäeva õhtul, kui otsustasin öö Tallinna melus veeta. Hommik aga nii roosiline enam ei olnud. Kõhus meeletud valud, sai kiirabi kutsutud. Ja et edasine paari lausega kokku võtta, siis tehti mulle terve kolmapäev igasuguseid teste ja uuringuid (valuvaigisteid sain alles 4 või 5 ajal ja need ka ei aidanud) ja kolmapäeva õhtul otsustati mind siis lahti lõigata ja vaadata, msi toimub. Aga arvatavasti sai kõik nüüd korda, veetsin veel kaks võrratut ööd haigla ruumides ja reedel lasti lõpuks välja. Kõhu peal ilutseb nüüd kolm auku või noh armi siiski. Tänu isa abile sain autoga reede õhtuks lõpuks Tartusse. Päris hea tulek ikka, ma mõtlen Tamperest Tartusse - nelja päevaga:). Ja muidugi up yours, minu puhkus.
Nüüd olen järgmise nädala veel suht voodihaige Tartus ja siis tahaks juba tagasi Soome kobida. Vaatame, kuis paraneb. Aga jah. Minuga ikka juhtub. Mingi kaksikute värk vä??
Edit on Monday: Käisin arsti juures ja nood ütlesid seal, et mul on äge angiin ka veel kõigele lisaks. Seda ma kahtlustasin, kurk oli/on nii valus, et kuidagi olla ei saa. Arvatavasti sain selle opilaualt, kuna opituba oli nii külm ja pidin seal mingi aeg veel suht alasti ootama. Perkele! Kui ikka juhtub, siis korralikult!
skip to main |
skip to sidebar
6 comments:
musi
hoian sulle pöialt
eesti armastab sind kaa
vähemalt inimesed
oh, ja sellest me ei räägigi, et sa viimane kord üldse karkude peal eestisse tulid. :P
aga noh, tugevad talutütred nagu me oleme, saab hakkama.
suure kalli teeb.
kiitos kiitos. eks ükskord vast algab aega, mil saab vaiksemat elu elatud:) seniks..:P
gosh:S aga oled nüüd okei? head paranemist enivei:)
Aga ma nägin su empsi täna ja ta tänas mind, et ma mõistan kui raske ja närvesööv on olla Kaisa ema. :D Tsiteerides su enda empsi, katsu nüüd seal Soomes kaks kuud veel ilma jamadeta vastu pidada ;)
Post a Comment