Inside Iran

Selle asemel, et reedeseks soome keele eksamiks õppida, tegelen ma hoopis muude asjadega. As always:) Vaatasin 2007. aasta BBC dokfilmi nimega 'Rageh Inside Iran'. Briti ajakirjanik nimega Rageh Omaar on teinud filmi, mis üritab näidata maailmale, kuidas tavalised iraanlased elavad. Ja see on üks ütlemata huvitav film. Kas te teatsite näiteks, et Teheranis tehakse rohkem iluoperatsioone kui LA's? Või et Iraanis ei ole ühtegi baari või ööklubi? Või et seal ei tohi naine juhtida mootorsõidukit (kuigi filmist oli näha, et nad seda ikkagi teevad)? Samuti on suureks probleemiks Iraanis narkootikumide kasutamine ja tsensuur ajakirjanduses on ikka võimas. Kui sa tahad suhteliselt tõeset lugu avaldada, pead olema ikka väga kaval, et erinevatest reeglitest mööda hiilida.

Igastahes soovitan soojalt seda filmi näha. Link on siin > http://www.bbc.co.uk/religion/programmes/misc/ragehinsideiran.shtml

Ohoo, leidsin selle filmi ka netist: http://video.google.com/videoplay?docid=554201962695917482

Muidu olen siis tagasi Tamperes ja esimene koolinädal on edukalt selja taga. Suht kiire on siin olnud. Eelmine nädalavahetus suutsin ära lõpetada Women's Studies Seminari essee, mille tähtaeg oli tegelikult juba 17. detsember. Aga kodusoldud aeg kulus kuidagi suures osas pidutsemisele. Teadagi:) Aga siin olles olen suutnud end veidi rohkem akadeemilisele lainele viia. Soome keele loengutes õpetatu muutub üha raskemaks ja olen end tabanud mõttelt, et kuidas kurat see äkki nii keeruliseks läks. Siiski proovin ikka vapralt sammu pidada ja mitte alla anda, nagu mulle teinekord kombeks. Järgmine nädal algab ka sissejuhatus feminismi või midagi sellist. Äkki on kasulik mingit pidi. Samuti läheb mul edasi loeng 'sissejuhatus etnoloogiasse', kus hetkel lahkame Balkani kriise. Damn, vot see on keeruline, kõik sõdivad kõigiga ja ürita siis sellesse selgust saada. Võimatu.

Pidutseda olen ka juba jõudnud ja mõningaid uusi inimesi kohanud. Kuigi, olgem ausad, ega eriti ei viitsi enam uusi tutvusi sõlmida. Hea, et mõned vanad sõbrad jäid eelmisest semestrist siia, suhtlen rohkem nendega.

Samuti jõudsin siinolles läbi lugeda Kivirähu 'Mees, kes teadis ussisõnu'. Super, lihtsalt super. Mulle väga meeldis ja pani veits mõtlema kultuuri ja sealhulgas keele hääbumisele. Kuid siiski, peab ikka fantaasia olema, et tulla selliste karakterite peale. Vaieldamatu lemmik oli Meeme, mees kes lõpuks sai maaga üheks, ehk siis sammaldus ja mädanes maapinnaks, või jalutu mürgihammastega vanaisa, kes inikontidest tehtud tiibadega lendama hakkas:)

Aga nüüd võtan end siis kokku ja suundun soome-keele-maailma.