'we may be through with the past, but the past ain't through with us'

Viimase nädala või paari jooksul (seoses ainega “Biograafiline perspektiiv post/sotsialstlikele ühiskondadele”) olen leinud end nii mitmegagi mõtteid mõlgutamast mineviku mõju teemadel. Kas meie minevik mõjutab meie tegusid olevikus? Kas olevikus mõtleme me oma tegude tagajärgedele tulevikus? Nagu kirss tordi peale, lajatati mulle eile vastu vahtimist: “We may be through with the past, but the past ain't through with us”. Ehk siis teisisõnu, vaatasin filmi “Magnolia”.

Igal inimesel on minu arvates vähemalt kaks minevikku. Esimene on kultuuriline, teine sotsiaalne. Esimene on seotud kontekstiga, ühiskonnaga, kus elatakse, riigiga. Teine aga isikliku eluga, tunnetega, südamega. Siit tulenevalt on minu meelest erinev ka see, kas minevik mõjutab meie tegusid olevikus. Kultuurilisest minevikust lähtudes ütlen ma jah. Need, kelle sugulased või kes ise on läbi elanud näiteks nõukogude repressioone, neid inimesi jääb minevik alati kummitama. See on mõjutanud nende mõttemaailma, seega võib üldistatult öelda, et nad on mõtestanud või suhestanud oma oleviku mineviku üleelamistega. (Sellega seoses: lugesin just Aili Helmi raamatut “Kuradil ei ole varju: Märkmeid nõukogude naistevanglast 1946”, välja antud 1979 > aga sellest võib-olla teinekord pikemalt.)

Teiseks mineviku vormiks on sotsiaalne minevik, siia alla paigutaks ma südamega tundmise ehk suhted. Ja selle mineviku puhul on minu meelest nii, et minevik ei pruugi mõjutada oleviku tegusid. Ütleme, et sa astud minevikus ämbrisse. No on mingi kamm. Ja sa tead, et käitusid s***sti ja lubad endale tulevikus sellistest asjadest hoiduda. Läheb mööda rohkem või vähem aega ja gabummm! jälle sama värk. Saad hakkama samasuguse teoga. Kas minevik mõjutas? Oleks võinud, mõtled sa. Aga ei, tunnete vastu ei saa. Teinekord võib-olla ei tahagi. Aga väga tervislik see ka just ei ole.

Lühidalt võiks öelda, et “Magnolia” kammis ära jälle. Minevik. Inimlik lähedus. Kokkusattumused. Suhted. Andestamine. Kohanemine. Allaandmine. Edasiminek.
-the past will decide what happens in the end-
jah või ei.