ära vingu, pingu

Enam ei jõua. Ettekanne läks hästi. Pabistasin, mis ma pabistasin, aga üle elasin. Pärast tekkis isegi teatav arutelu. Õnneks ei olnud väga palju inimesi kuulama tulnud. Endal polnud enesetunne ka kõige parem, kuna eelmine õhtu oli vaja käia Kassitoomel Öölaulupeol ja manustada ohtralt fizzi ja laulda täiesti kõrist kaasa. Pärast ettekannet lippasin koju, tukastasin tunnikese ja siis tagasi linna peale. Tudengipäevad on päris väsitavad. Neljapäeval sai siis ära vaadatud Fear Factor, mis polndki väga huvitav. Aga jah. Igaljuhul neljapäeva õhtul oli veel konverentsi aftekas Raadil ERMis. Seal sai vorsti ja veini ja laulda:D Kuidagi ei suutnud aga oma joomasööstule piiri panna ja nii juhtuski, et leidsin end nö reede varahommikul veel turnimas müüril, et pääseda botaeda päikesetõusu nautima jne. Magama sai alles 8 paiku.

Eilne päev läks, nagu oligi arvata, suht kudedes mööda. Oli hõre olla, lamasin vaid teleka eest, vaatasin uudiseid vaheldumisi MacGyveri ja muude toredustega. ERMi ettekandeid kuulama ei jõudnudki. Ise olen suht tige enda peale selle pärast. Ja õhtu saabudes tuli jälle end linna vedada. Seekordseks ürituseks siis naiste mudamaadlus. Eiei, mina ei maadelnud. Küll aga vaatasin. Päris naljakas oli. Rahvast oli ka jõle palju. Ja ülla-ülla, pärast maadlust oli jälle Zavi tee jalge all. Koju sain ööliiniga. Hea, et ikka sellised bussid olemas on.

Täna peaks asjalik olema. Miks on nii, et ma mõtlen seda juba iga jumala päev, aga kunagi selleni ei jõua? Ahh?? Ikka keegi kutsub ja siis ma jälle torman linna, jättes kõik muu unarusse. Keegi soovitas, et ma võiks terve mai kuu kaine püsida ja kooliasjadega tegeleda. Hea plaan iseenesest, aga ei usu, et teostatav. Juba sellepärast, et võib-olla tahaks minna Liivakingule ja vaevalt, et hiiekonverentsi nädalavahetus endas alkoholi ei sisalda. Elame-näeme. Organism igaljuhul vajab puhkust.