Miks on nii, et ma jään inimestest nii sõltuvusse? Kohtan kedagi väga lahedat, veedan temaga palju aega koos, ta läheb ära ja mina ei tööta enam. Täiesti rikkis. Kas selliste sõltuvuste puhul on ka olemas mingisugused tugirühmad? Aga seal oleks ju ka jälle omakorda uued inimesed ja uued ahvatlused...

Kõige raskem vahetusüliõpilaseks olemise juures on see, et pead väga mitmeid kordi kellegagi hüvasti jätma, teadmata kas kohtute üldse kunagi veel. Ma vihkan seda. Mida rohkem ma siin inimestega suhtlen, seda rohkem ma nendesse kiindun ja äraminek siit saab olema väga raske. Seda hoiatati juba Eestis, kui meil oli infopäev välismaale õppima minejatele. Öeldi, et üks asi on kultuurišokk sinna minnes, aga tagasi tulles võivad inimesed tõsisesse depressiooni langeda. Usun seda täiesti.

Aga siiski ei saa ma midagi teha, kui satun kellestki vaimustusse. See nagu halvab mu funktsioneerimissüsteemi. Ja kuigi on ta nüüd lahkunud Soomemaa pinnalt, siis minu peast mitte. Võin istuda kella kolmeni öösel MSN's lootes, et äkki ta tuleb ka online. See on väsitav. Aga siis ta ka tuleb, sest seal, kus tema on, on kell vähem. Ja me räägime ja ta ütleb, et igatseb mind ka... See teeb veel rohkem kurvemaks. Miks peab see siis nii olema. Ei tea.